VENTILATSIOONIST JA KLIIMAST...

Ventilatsioon on põhimõtteliselt õhuvahetus, et varustada meid “puhta ja värske" õhuga ja viia ära saastatud õhk. Õhu tähtsust on raske üle hinnata, sest elusloodus on suuremal või vähemal määral sellega seotud. Kui mingeid keemilisi ühendeid või osakesi on õhus tavalisest rohkem, võib selle lugeda saastatuks. Mõnikord on saastunud õhku silmaga näha (aur, suits, tolm) või ninaga tunda (lõhn). Peamine saastaja on inimene ise, kes hingab välja süsihappegaasi ja veeauru ning kelle igapäevane tegevus tekitab tolmu, lõhnu jms. Inimese loodud tööstus ja põllumajandus saastab õhku mitmesuguste ühendite ja osakestega.
Ventilatsioon on meie kaasaegse maja üks tähtsamaid süsteeme. Kui see toimib korralikult, ideaaljuhul koos kütte-, jahutus- ja õhu niisutussüsteemiga, siis on ruumides tagatud meeldiv sisekliima. Ventilatsiooniga koos või eraldi võib olla väljaehitatud ka jahutus, küte, niisutus, kuivatamine.
Elu- ja tööstushoonetes võib õhu koostis ja saastatus olla väga erinev. Välisõhk ei pruugi olla siseõhust puhtam, ka see võib sisaldada tolmu (nt. õietolmu) ja heitgaase. Kuid selles on siiski eluks vajalikku hapnikku. Elu- ja büroohoonetes on saastunud õhus ülemäära süsihappegaasi, tolmu, veeauru ja lõhnu. Peale selle on õhus seeni (nt hallitusseeni), baktereid ja viirusi, mis võivad põhjustada nakatumist mõnda haigusesse. Tööstuses võib aga õhus olla muudki- nt metallitolmu, keevitus- ja autode heitgaase, tootmisprotsessis tekkivat tolmu, kemikaaliaure jms. Mitmesugused õhus olevad kübemed, millele me tavaliselt tähelepanu ei pööra, võivad põhjustada tervisehäireid. Väikesed metallikübemed, nagu kivitolmgi, võivad olla terviseohtlikud, eriti kui töötada saatunud keskkonnas pikemat aega. Kestev kokkupuude õhus sisalduvate kahjulike ainetega, mida ei pruugi olla kuigi palju, võib inimese tervist oluliselt kahjustada. Inimene võib haigestuda näiteks: astmasse, kopsulaienemisse või kopsuvähki pikka aega enne seda, kui seos nt tolmu ja haiguse vahel kindlaks tehakse. Peale tuntud ainete ja ühendite on kindlasti ohtralt neidki, mida me veel ei tunne ning mille eest me end hoida ei oska.
Üks olulisemaid õhukvaliteedi näitajaid on ka süsihappegaasi ehk CO2 sisaldus ruumiõhus. Siseruumides on selle peamine allikas inimene ise. Kinnises ruumis, kus viibivad inimesed pikemat aega, võib puuduliku ventilatsiooni korral CO2 sisaldus märkamatult suureneda. Samal ajal elutegevuseks vajalik hapniku hulk väheneb.
Väga oluline on ka meid ümbritsev temperatuur. Kui küttesüsteemi vajalikkuses ei kahtle keegi, siis peab märkima, et ka jahutussüsteem on tänapäeval sagedasti vajalik. Jahutus on vajalik, et inimesed aga vahest ka seadmed (köökide kuumseadmed, tootmises kasutatavad seadmed, võimsad arvutid, nt serverid) saaks normaalselt töötada. sellistes ruumides kus temperatuur tõuseb liiga kõrgele- kas siis välistest mõjudest (nt päike) või tootmisest (töötavad seadmed) tingituna. Väga oluline on inimesele (ja vahest ka seadmetele) õhu niiskus. Tänapäeval on õnneks väga palju võimalusi valida erinevate seadmete ja süsteemide vahel. Samuti saab süsteeme koos tööle panna kasutades erinevaid automaatika võimalusi.

Kõik saab kusagilt alguse.
Ventilatsioonisüsteem algab soovist või vajadusest ja läbimõeldud lahendusest.